laupäev, 9. september 2017

Veel rohkem Tšiilit

Me hakkasime perega käima cueca tundides. Cueca on Tšiili rahvustants. Ühel laupäeva hommikul küsisin perelt, mis me täna teeme. Sain vastuseks, et mingi cueca on, aga ma väga midagi sellest arvata ei osanud. Ühel hetkel istusime siis terve perega autosse ja sõitsime cueca tundi. Läheme saali sisse ja kohal on juba hulk inimesi, kes kõik tantsivad rõõmsalt ringis. Ühineme ringiga ja hakkame kõik viiekesi cuecat õppima. Nii oleme seal käinud juba 4 laupäeva ja ütleks, et ma olen Tšiili sünnipäevaks valmis.

Tšiili sünnipäev on 18. septembril, aga tegelikult tähistatakse seda terve kuu. See tähendab, et tantsitakse väga palju cuecat ja teisi rahvustantse, süüakse Tšiili toite, on palju pidustusi, üle linna mängib Tšiili muusika ja igal pool on Tšiili lipud. Aga sellest pikemalt septembri lõpus.


Tähistasime koolis septembri algust ja minu klassiõde tantsis cuecat

Kehalise tunnis tantsisime ühte teist rahvustantsu, mis on põhimõtteliselt jalalt jalale hüppamine, aga sellel on oma iseloomulik muusika ja kõik koos seda tantsida on nii lõbus. Mulle meeldib Tšiili juures see, et nende tantsud ja toidud ja muud asjad ei ole üldse keerulised ega mingid ime asjad, aga tšiillased ise on nende üle väga uhked ja ongi kõigil tore. Ka oskavad nad igale lihtsale asjale panna uhke nime. Näiteks on siin igal erineva kujuga tavalisel valgel saial oma nimi. (?!).

Üldse on hispaania keeles nii palju rohkem sõnu ja sünonüüme kui eesti keeles. Väga tihti tuleb ette sõnu, millel lihtsalt ei ole eesti keeles vastet.

Ilmad hakkavad ka juba soojemaks minema. Päris tihti paistab soe päike ja siis me istume kooli õues muru peal, kuulame reggaetoni (siinset muusikat), laulame ja oleme rõõmsad.


Meie linn on pisike ja mitte kuigi jõukas, aga inimesed on õnnelikud selle üle, mis neil on. Tuntakse suurt rõõmu väikeste asjade üle, tehakse pilte lihtsatest hetkedest ja küsitakse lihtsaid, aga siiraid küsimusi.

Kui vihma sajab nii palju, et kooliõu on üks suur lomp, siis miks mitte ujutada seal paberist laevukesi
Kui alguses oli mul veidi igav ja ma veetsin palju aega kodus, siis see nädal ma vaevalt jõudsin kodus olla. Esmaspäeval oli väga ilus ilm, seega ma küsisin oma klassiõelt, kas ta ei tahaks midagi teha. Nii me siis läksime kõigepealt ühte kohvikusse completosid sööma ja pärast teise kohvile. Ma polnud kindel, kas mu hispaania keel on piisavalt hea, et kellegagi kahekesi nii kauaks juttu jätkuks, aga nüüd olen, sest meil oli nii lõbus!



Kuna järjest rohkem juhtub asju, mis on tähtsad minu enda jaoks ja mitte ehk teistele eriti huvitavad lugeda, siis muutub ka blogi kirjutamine järjest raskemaks, aga ma ei anna veel alla ja üritan ikka arendada endas seda kirjaniku poolt ka. Lisan lõppu jällegi veel mõned pildid. :)

Minu esimene Tšiili pidu, kus mängis ainult minu lemmikmuusika (reggaeton), kus tantsiti terve öö ja kus meie nägudes helendasid värvilised täpikesed
Saime oma Tšiili ID-kaardid!!!!

Maagilised hommikud

Adios!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar