Vahetusõpilastega Tšiilit avastamas

Tere kõigile!

Märtsis tegime me Tšiilis olevate vahetusõpilastega reisi Lõuna-Tšiili ja pealinna Santiagosse. Külastasime kohti nagu Pucon, Puerto Varas, Puerto Montt ja teisi väiksemaid. Tšiili on imeline riik ja ma olen nii uhke, et saan seda oma teiseks koduks kutsuda. Reisi alguses sõitsime kõigepealt Camillaga Santiagosse, et seal teiste vahetusõpilastega kokku saada ja järgmisel ööl tagasi kodusesse lõunasse. Tšiilis reisides viib teekond alati kas lõunast põhja või põhjast lõunasse, sest teises suunas minnes ei pea eriti kaua minema, et jõuda kas ookeani äärde või Argentiinasse. Nagu te ehk teate siis Tšiili on põhjast lõunasse ligikaudu 4300 km pikk ehk vahemaad on väga kauged. Meie reisisime umbes 1000 km pikkusel alal, mis on kõigest neljandik kogu Tšiilist. See kõige lõunapoolsem kant, kuhu me jõudsime on väga sarnane meie kodusele Põhja-Euroopale nii oma kliimalt kui looduselt, kohati on ainult mäed kõrgemad ja vulkaanid silmapiiril. Samas kui Santiago lähedal on mäed pruuni värvi ja kaetud kaktustega ning soojakraade märtsikuus ikka veel 30 ringis. Kujutate ette mis erinevused siis veel päris lõunas ja põhjas on. Kui kõik hästi läheb siis jõuan mina enne Eestisse tagasisõitu ka veel Põhja-Tšiiliga tutvuda.

Sõbrad sakslane, šveitslane ja itaallane

Alpaka villast kampsunitega

Kokku reisisime 9 päeva ja iga hetk sellest ajast oli tõeliselt eriline ja meeldejääv, iga päev täis üllatusi, uusi tutvuseid ja teadmisi. Selle lühikese ajaga saime omavahel väga lähedasteks ja kuigi see reis sai läbi ja sellist teist enam ei tule, siis need mälestused jäävad meile terveks eluks.

Öine Santiago

Rootsi tüdrukuga Santiagole pilku peale viskamas

Vahetusõpilased

Minu imeline Tšiili

Ladina-Ameerika kõige kõrgema hoone tipus

Viimasel õhtul Santiagos oli meil International Dinner, kuhu igaüks pidi küpsetama või kokkama midagi oma riigist. Nii valmisidki toidud üle kogu maailma ja väga palju selliseid, mida ma ei olnud kunagi varem proovinud. Mina pidin tegema eelroa, nii et otsustasin teha küüslauguleibu. Üllataval kombel said needki päris ruttu otsa.

See on imeline, kuidas me üksteist enne seda reisi põhimõtteliselt ei tundnudki, aga olles kõik vahetusõpilased Tšiilis, on meil nii palju ühist, et jututeemad olid üsna kerged tulema ja reisi lõpuks oli mul sõpru/tuttavaid rohkem kui 10 eri riigist. Nii lahe oli kuulda kõigi erinevatest kogemustest Tšiilis kõigi omamoodi hispaania keeles.

See oli kindlalt üks kõige lahedamaid kogemusi minu elus! :))

Päikeselist kevadet ja näeme juba 3 kuu pärast!

Valparaiso - minu unistuste linn

Veebruaris käisin ma Valparaisos, mis on veel üks kogemus, mis mulle väga tähtis on ja alatiseks meelde jääb.

Valparaiso oli minu bucket-listis juba enne Tšiili tulekut ja nii ma ütlesingi endale ja teistele, et ma ei lahku enne Tšiilist kui ma olen selle linna tänavatel kõndinud. Jutustades siis hostemale oma väikesest unistusest ütles tema nagu nii muuseas, et neil elab Valparaisos üks tuttav tädi ja ma võiksin minna koos oma vanema õega ja tema juures elada. Ja nii läks Valparaisosse mineku mõte veel 3 korda paremaks, sest 1) ma ei pidanud maksma elamiskulude eest 2) ma sain sinna minna koos oma hostõega!

Bussi ootamas ja meid reisile saatmas

10 tundi öist bussisõitu ja väga väga elevil

Vaade bussiaknast Santiago lähedal

Valparaiso - Valle de paraiso - Paradiisiorg on linn Santiagost veidikene põhjas mere ääres. See on linn ajalooga, kus igal nurgal ootab sind mõni üllatus või seinamaaling; kus igaüks disainib oma maja isemoodi, et erineda ja oma päritolu näidata; kus on tavaline, et keegi mängib trollis kitarri ja laulab kõva häälega; kus bussi astub keegi vanem mees ja räägib sulle lühidalt terve linna ajaloo ära; kus leidub selliseid piirkondi, kuhu isegi politsei ei sisene, sest see on liiga ohtlik; kus mina sain veeta nädalakese ühes tõeliselt armsas ladina-ameerika peres ja mis mulle tõeliselt südamesse jõudis.

Valparaisost leiab väga palju vanu lifte, mis sealsetel mäekülgedel transpordiks on.

Meie giid ja host Valparaisos - üks väga armas ja rõõmsameelne tädi, kes Valparaisot läbi ja lõhki tunneb

Vaade minu toa aknast öösel

Viña del Mar koos oma lilledest kellaga (vt taustal) on teine kuulus linn, mis asub kohe Valparaiso kõrval

Sandboarding - ehk siis liivalauatamine, mis on peaaegu sama, mis lumelauatamine ainult et liiva peal ilmselgelt

Üks väga paljudest Valparaiso vaimustavatest seinamaalingutest

"Mida sina teed, et maailma muuta?"

Valparaiso oli kõike seda, mida ma enne vahetusaastat ette kujutasin kui Ladina-Ameerikat. Nägin ka tõelist vaesust, üksteise otsa ehitatud majakesi, mis nägid välja nagu võiksid kohe mööda mäekülge alla lohiseda ja kuulsin lugusid, mida minul kui meie turvalisest Eestit pärit noorel oli raske uskuda.

Loodan, et nautisite pilte ja minu lühikest ülevaadet Valparaisost, sest minule igatahes jäi sellest paigast kustumatu mälestus. :)