pühapäev, 11. juuni 2017

Maailma lõppu

Hola!

Mul on uudiseid!!! 9. juunil olen mina siis klassireisil Peterburis, söön pitsat ja järsku vaatan, et mulle on Instagramis ja Facebookis tulnud sõbrakutse ühelt Tšiili tüdrukult. Järgmisel päeval kirjutab ta mulle, et ta on minu hermana chilena ehk siis Tšiili õde. See oli ääretult armas! :)

Kui ma küsisin, et ta räägiks mulle oma perest, siis sain vastuseks selle pildi.

Roma ja Hachiko

First things first MUL ON 2 KOERA!! See on juba pool võitu minu jaoks, sest mul ei ole Eestis koduloomi ja ma väga lootsin, et Tšiilis saab olema. Ta ütles, et neile öeldi, et mulle meeldivad loomad. Sii.

Mul on ka ema, isa ja kaks õde (16 ja 20).

Ma hakkan elama Lõuna-Tšiilis väikeses Pitrufquéni linnas. Vikipeedia järgi elab seal 22000 inimest, mis ei ole tegelikult üldse väga vähe. See on 30 kilomeetri kaugusel suuremast linnast Temucost. Pitrufquénis elas ka "Minu Tšiili" autor. :)

Linna peaväljak ja PALM

Juba mõnda aega tagasi sain ma teada ka oma lennugraafiku. Ma asun Tšiili poole teele 25. juulil ning läbi Londoni ja Madridi jõuan Santiagosse kohaliku aja järgi kell 7.20 hommikul. Ma armastan lendamist ja Londonit ja Hispaaniat ehk see teekond on nagu mulle loodud.

44 days left...

See you

teisipäev, 6. juuni 2017

Eelorientatsioon (ELO)

Tsautsau!

Ma mõtlesin, et ma ei hakka eelorientatsioonist oma blogisse kirjutama, sest kõik niikuinii alati kirjutavad kui tore ja lahe see on, kui imelised inimesed on kõik YFUkad jne. Miks ma siis ikkagi kirjutan?

ELO on selline kolmepäevane üritus, kuhu tulevad kokku kõik tulevased vahetusõpilased ja mõned endised vahetusõpilased, kes nüüd on YFUs vabatahtlikud ehk korraldavad igasuguseid üritusi, jagavad praeguste vahetusõpilastega oma kogemusi, aitavad ja toetavad neid ning palju muud. Seda selleks, et rääkida kõigest ja meid vahetusaastaks ette valmistada. Meie ELO toimus Kehtnas 2.-4. juunil. Öeldakse ka, et see on vahetusaasta algus.


Nende 3 päeva jooksul rääkisime sõprade leidmisest, keele õppimisest, kultuurist, religioonist, koolist, vahetusperega suhtlemisest, Eesti perega suhtlemisest, probleemidest, mis võivad tekkida, ootustest, erinevate vahetusõpilaste kogemustest, ootamatutest olukordadest, ohtudest, rõõmudest - kõigest. Lõpuks oli mul tunne, et ma olen 100% valmis vahetusaastale minema. Ainult et natuke tuleb veel oodata ja raha kokku koguda.

Kõige rohkem aega veetsime me kodugruppides, kuhu kuuluvad õpilased, kes lähevad vahetusaastale samasse piirkonda ja kodugrupi juhid ehk vanemad vahetusõpilased, kes on seal piirkonnas käinud. Minu kodugrupp on Ladina-Ameerika vol 2 (Tšiili, Ecuador ja Mehhiko) ning meie kodugrupi juhid olid Liisi ja Georg, kes käisid vahetusaastal Colombias. Meil oli nii tore ja me olime kogu aeg ajagraafikust maas, sest neil oli oma vahetusaastatest lõputult palju lugusid rääkida ja meie kuulasime põnevusega. Ma loodan, et minul on ka kunagi nii palju jagada. :)

Kristiina (Mehhiko), Georg (Colombia), Viktoria (Ecuador), Eliis (Ecuador), Liisi (Colombia) ja mina
"Teeme pilti nagu ladinas tehakse"
YFU üritustega käivad kaasas ka igasugused mängud ja energizerid, mida mina vähemalt ei ole kusagil mujal varem kohanud. Mõned neist on nii tobedad ja mõttetud, et kui sulle neid esimest korda õpetatakse, siis sa naerad ja tahaksid küsida, et kas see ongi kogu mäng, aga millegipärast on need kõik niiiii lõbusad ja naljakad.

Selle postitusega tahan ma öelda seda, et kuigi kõik alati kirjutavad kui lahe ja tore on ELO ja kui imelised inimesed on YFUkad, siis mina kirjutan ka, sest see on nii tõsi. Nad on kõik hästi positiivsed ja mõistvad ja sõbralikud ja huvitavad inimesed, erinevad, aga ühtehoidvad ning ma hakkasin ennast nende seltsis väga ruttu koduselt tundma. Aitäh selle imelise nädalavahetuse eest!

Päikest!