Mis siin toimub

Eestist teele asudes ei olnud mul aimugi, mis mind ees ootab. Olin üksi minemas mandrile, kus ma polnud kunagi varem käinud ja kus mul ei olnud ühtegi tuttavat. Ma ei rääkinud kohalikku keelt ega tundnud seda keskkonda. Null. Sealt ma alustasin. Nüüdseks aga on mul siin kujunenud täiesti omaette elu. Teine elu. 

Teisel koolipäeval tegi minu klass mulle imearmsa üllatuse. Ma tegelikult sain juba enne aru, et see tuleb, aga ikkagi. Enne viimast tundi öeldi mulle, et ma pean nüüd minema edasi koos ühe klassiõega. Tiirutasime siis kahekesi mööda kooli ringiratast, samal ajal kui tund oli juba alanud. Lõpuks läksime klassi, kus terve mu klass ja klassijuhataja hüüdsid sorpresa ehk üllatus. Klassijuhataja ja ainus poiss mu klassis, kes inglise keelt räägib, seletasid mulle siis kahepeale, et meie klass on väga ühtne ja tore ja et neil on hea meel, et ma nendega olen. :)

 

 

Matemaatikas sain ma esimeses tunnis kõigest aru. Järgmisel öösel nägin unes, et ma käisin matemaatika olümpiaadil.

Inglise keeles pidime pähe õppima dialoogi teemal "Mida teha kui tuleb maavärin?". Õpetasin teistele, kuidas hääldada sõna earthquake ja siis nad kõik hääldasid seda tükk aega ja itsitasid. Kui olime kõik dialoogi pähe õppinud ja hindele ära lugenud, küsiti minult, mida tähendab earthquake (maavärin)...

Üks päev jalutan peale tunde koolis trepist alla ja tunnen, et keegi katsub mu juukseid. Pööran siis ringi, et vaadata, kes see on, ja minu üllatuseks itsitavad minu selja taga kaks võõrast tüdrukut. Olin hetkeks kergelt šokis, aga siis naersin koos nendega.

Mul on üks vihik, mille peal on Muumitroll ja Piripiiga, kuhu ma kirjutan uusi sõnu, mis ma õpin. Mu klassiõde vaatab seda ja hakkab naerma. Seletan siis talle, et see on üks populaarne multikas Eestis, mida ma väiksena kogu aeg vaatasin. Paar tundi hiljem näitab ta seda ka teistele ja kõik hakkavad naerma. Ütlen, et ühe nimi on Muumitroll ja teise nimi on Piripiiga ja kõigil on jube naljakas. Järgmine päev kui vihiku välja võtan, kuulen: "oooo piripiigita". Lubasin nendega ühel päeval muumisid vaadata.

Camilla (taanlane) tõi tšiillastele kingituseks mingit eriti halba ja soolast lagritsat. Küsisin, et miks ta seda tõi ja miks mitte mingit head šokolaadiga vm. "Ma tahan näha inimeste reaktsiooni. See on nii naljakas." Inimesed panid selle suhu ja samal hetkel reaalselt sülitasid selle põrandale, sest see oli nii kohutav hahaha. Tõesti oli.

Teine päev näitab mu klassiõde mulle oma telefonis mingit uudist. Okei. Siis näitab ühte veel. Loen.. müstiline.. plahvatus.. Pitrufquenis.. täna hommikul. Ee mida?? :D Ta üritab tükk aega mulle seletada, mis juhtus, aga ma ei saa aru, ja lõpuks ütleb: "See tuli taevast". Apparently kukkus üks hommik siia lähedale meteoriit.

Ma armastan zumbat!!! 

Kuna pilte on niikuinii alati põnevam vaadata kui lugeda, siis lisan lõppu veel mõned pildid. :)

Minu kooli siseõu

Mina niisama koolis

Selle seltskonnaga tegime kehalise tunnis püramiide

Me ei ole samas klassis, aga meil on mõned tunnid koos

Päike paistis ja kaks blondi käisid pargis jooksmas

Gorbead avastamas ja sushit söömas

 

Tegime klassiõdedega ise completosid, mis on nagu hot dogid, aga peale vorsti ja kastmete on veel avokaado ja tomat; Tšiilis väga populaarsed

Koolivorm

Minu klassiõde joonistas mulle Eesti ja Tšiili lipud ja pani need minu telefoni ümbrise sisse :))))

Nos vemos! :)
La Mari