neljapäev, 3. august 2017

Welcome to Pitrufquén

Minu kodu on esimene maja Tšiilis, kuhu ma satun, kus on soe. Mul on oma hästi armas tuba, mille mu pere on kaunistanud Eesti ja Tšiili värvides õhupallidega. :) Mul on lõpuks ometi koerad!!!!!!!! Ja nad on niiiniinii toredad.



Kui me olime oma varase hommikusöögi lõpetanud, läksime magama ja pärast oli jube raske meeles pidada, et see on ikka see sama päev ja mitte juba uus. Söögilauas õpetati mulle kohe, kuidas öelda hispaania keeles kahvel, lusikas jne. Pärastlõunal sõitsime me naaberlinna Gorbeasse vaatama sealseid jugasid ja parki.

Mina, minu õde ja hostmum

Vaatasime üle ka Pitrufqueni pargi ja minu kooli. Seejärel öeldi, et me lähme vanaemale ja vanaisale külla. See plaan tuli mulle väga ootamatult, aga no mis seal ikka. Vanaema ja vanaisa juures oli muidugi ka tädipere ehk väga palju inimesi, keda tervitada. Minu kohta küsiti igasuguseid küsimusi, aga ma neile kahjuks veel eriti vastata ei osanud. Õhtul tuli veel meile külaline.

Teisel päeval käisime Temucos mulle Tšiili ID-kaarti tegemas, teisel tädil külas ja muid asju ajamas. Õhtul koju jõudes, olin ma valmis peale õhtusööki magama minema. Andsin veel perele Eestist toodud kingitused, mis neile väga meeldisid ja näitasin oma Tšiili YFUlt saadud chileno (Tšiili sõnad ja väljendid) sõnaraamatut, mis neile hirmsasti nalja tegi. Aga siis helises uksekell ja meile tuli külla see sama külaline, kes eelmine õhtu. Seekord oli tal mulle kingitus - tutimüts! Kohe peale seda helises uuesti uksekell ja sisse astusid meie piirkonna YFU esindaja Gabriela ja Camilla. Istusime siis kõik koos laua ümber, aeg-ajalt Camillaga pilke vahetades ja itsitades. Jube tore oli vahelduseks mitte olla ainus, kes teiste jutust midagi aru ei saa, ja rääkida kellegagi ühises keeles. Mina veel pelgasin aasta alguse seminaril inglise keeles rääkimist. Inglise keel on praegu hispaania keele kõrval nagu mu emakeel. Pärast õpetas mu õde mind veel viiulil twinkle twinkle little star'i mängima. See oli üks lõbus õhtu. :)

Kolmandal päeval käisime Camilla ja minu hostema ja õega kooliasju ja koolivormi ostmas. Emaga on siin jube naljakas ringi jalutada, sest ta tunneb kõiki inimesi ja jääb nendega jutustama. Käisime supermarketis ja poemüüja ütles, et ta poeg käib minu klassis.



Neljandal päeval kutsus minu prima ehk nõbu mind endaga zumbasse. Muidugi ma läksin ja lähen kindlalt veel. See oli niii lahe. Ma poleks kunagi lootnud siin nii head trenni leida. See on kolm korda nädalas ja tasuta!? Mis saaks olla parem kui tantsida ladina muusika järgi.

Viiendal päeval ehk täna läksin ma kooli!! See ei olnud üldse hull, sest kui me õega kooli jõudsime, siis ootasid mind juba Camilla, Gabriela ja kolm mu klassiõde. Kõigepealt kohtusime direktoriga. Isegi teda tervitatakse siin põsemusiga. Ja seejärel tutvustati meid kõigile õpetajatele. Siis läksime klassi, kus kõik mu klassikaaslased ennast tutvustasid. Õnneks istusin ma selle tüdruku kõrval, kellega ma olin varem kõige rohkem kirjutanud. Ja esimene tund võis alata. Päris põnev on tegelt tundides üritada millestki aru saada ja ma sain isegi üllatavalt palju aru. Kirjutasin hispaania keeles konspekti ja puha. Eesti koolis arvasin, et me õpime liiga palju ebavajalikke asju, aga alles siin suvalisi füüsika valemeid tahvli pealt vihikusse kopeerides, saan aru kui läbimõeldud on Eesti õppekava.

Mis compañeras
Kooli seinal oli suur plakat minu ja Camilla Facebookist/Instagramist leitud piltidega ja natukese infoga meie kohta kõigile vaatamiseks. Vahetundides jalutasime koolipeal ringi ja kõik vaatasid meid. Ma ei imesta. Meie kool on küll suur, aga mul on nii lihtne Camillat alati üles leida, sest ta on ainus blond ja näeb nii võõramaalane välja. Kõik muidugi küsisid meie nimesid ja kust me pärit oleme ja üks poiss tuli ja küsis, kas võib meiega pilti teha.

Tunnid kestavad siin 90 minutit, aga lähevad üllatavalt kiiresti ja suurem osa koolipäevast on minu meelest vahetund. Koolis on suhteliselt jahe ja tunnis ollakse jopedega. Koolimaja läheb sujuvalt õuealaks üle ja kuigi õues on külm, siis on ikkagi mõnus vahetundides värskes õhus jalutada. Viimases tunnis läksime me arvutiklassi, et filmi vaadata, aga kuna internetti ei olnud, siis lobisesime me 90 minutit niisama. Kooli kõrval on lehmad. Ma olen oma klassis vist kõige pikem tüdruk.

Kohtusime ka ühe sakslasega, kes oli Pitrufquénis vahetusõpilane 3 aastat tagasi ja on praegu oma perel ja sõpradel siin külas.


Minu kõige suurem küsimus siin Tšiilis: kas kuu kasvab lõunapoolkeral teises suunas? Siia jõudes panin tähele, et on vana kuu (ma pean heaks märgiks seda kui uus seiklus algab noore kuu ajal). Siis aga märkasin, et see kasvab mitte ei kahane. Täna lõpuks guugeldasin seda asja ja sain vastuseks, et jah siin nähakse ju kuud tagurpidi. Niisiis algas mu vahetusaasta ikkagi noore kuu ajal. ;) Samal ajal oli Eestis vana kuu vist?

Hispaania keel tuleb mul iga päevaga aina paremini ja see pisike Tšiili linnake saab järjest kodusemaks. Minu kodukandis lõhnab alati nagu suits, sest siin kütavad maju ainult kaminad, ja see suits lõhnab nagu kodu.

Ma ei jõua kõigest kirjutada, aga kirjutan nii palju kui jõuan ja kui midagi olulist jääb mainimata või teil tekib küsimusi, siis andke mulle teada. :)

Tervitusi Tšiilist!

4 kommentaari:

  1. Lähed supermarketis kassasse ja poemüüja juba teab Sind, et oled tema poja klassis - tore väikelinna elu? :-)
    Kas füüsika valemid tulid ikka tuttavad ette?

    VastaKustuta
  2. Mhmmmm :) Ei tulnud. Need olid väga keerulised.

    VastaKustuta
  3. Siiri 18.august2017
    Sul on huvitav ja röömus blogi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitähhh, vanaema! Mul on rõõm seda kuulda :)))

      Kustuta