¡Hola! Me llamo Mamm

Tere!

Mina olen Mari Liis. Ma elan Tallinnas ja õpin Tallinna Prantsuse Lütseumi 10. klassis. Eelmisel suvel otsustasin ma peale pikka mõtlemisest ja kahtlemist, et minust saab vahetusõpilane. Niisiis 3 kuu pärast (juba??!!) lendan ma aastaks Tšiili.

Miks ma tahan minna vahetusõpilaseks?

Vahetusaasta on mul mõttes mõlkunud ajast, mil ma esimest korda kuulsin, et selline võimalus olemas on. Vahepeal matsin selle mõtte juba maha (vähemalt nii ma arvasin), aga saates oma klassiõdesid peale 9. klassi vahetusaastale Türki, Prantsusmaale ja Tšiili, sain aru, et ma jääksin alati kahetsema, kui ise seda teekonda ette ei võtaks.
Mulle meeldib reisida ja maailma avastada ja teha seda noorena teises keele- ja kultuuriruumis kohalikus peres elades ja koolis käies tundub võimalus, mida ma ei taha kasutamata jätta. Lisaks on mind alati huvitanud, kuidas on võimalik üks keel lihtsalt vastavas keeleruumis elades nullist selgeks saada.

Miks Tšiili?

Rääkisin siis vanematele, et ma tahan minna. Nad võtsid selle mõtte üllatavalt rahulikult vastu. Kui jõudis kätte aeg tegutsema hakata, siis meenutasin neile, et ma päriselt ka tahan minna ja no Lõuna-Ameerikasse. "Seal on liiga ohtlik. Mine näiteks Saksamaale." Ei, aitäh. Kõigist keeltest kõige rohkem armastan ma hispaania keelt. Ma ei teagi, kust see mul tulnud on. Paar aastat tagasi avastasin sellise keeleõppe app'i nagu Duolingo ja valisin õppimiseks välja hispaania keele. Natuke aega hiljem tulid minu koolile külla vahetusõpilased Hispaaniast, kellest üks elas 5 päeva minu juures. Selle aja jooksul kuulsin väga palju hispaania keelt ja õppisin hispaanlasi ja nende kultuuri paremini tundma. Eelmisel suvel käisin Lõuna-Hispaanias neil külas ja oi kuidas ma oleks siis tahtnud ka juba seda keelt rääkida. Seal hakkasin ka hispaaniakeelset muusikat kuulama. 9. klassi alguses rääkis mu klassiõde Aiki, et noortekeskuses antakse tasuta hispaania keele tunde, ja kutsus mind endaga kaasa. Läksime siis koos ja käisime seal terve aasta. Meie õpetaja oli hispaanlane ja Eestis vabatahtlik. Hint hint: Ma ei tea, kas need tunnid ikka toimuvad, aga kui jah, siis seal õpetavad native speaker'id teisi keeli ka (tasuta!) ja see on hästi hea võimalus natuke keelt õppida kui palju ei jõua. Aikist sai minu parim sõbranna ja ta läks Tšiili vahetusõpilaseks aasta enne mind.

Vahel ma mõtlen, et ma rääkisin eelmises elus hispaania keelt, sest kuigi ma seda ei oska, siis see tundub nii loogiline ja iga sõna justkui sobib oma tähendusega ideaalselt. Eks me näe kui loogiline see siis tundub kui ma Tšiili jõuan ja millestki aru ei saa.

Igatahes riigi valikul mängis minu jaoks kõige tähtsamat rolli hispaania keel. Kuna YFUga Hispaaniasse minna ei saa, siis jäigi üle Ladina-Ameerika. Nende riikide hulgast on Tšiili väidetavalt kõige turvalisem (mitte et ma ise oleks selle teema kohta uurinud) ja seda kuuldes jäid mu vanemad nõusse.

Miks ma lähen vahetusaastale pärast 10. klassi?

Muidugi tahtsin minagi minna kohe peale põhikooli lõppu, aga tegin lõpliku otsuse alles 9. klassi hilissügisel ja selleks ajaks olid kõik 4 kohta Tšiili täis. Kaalusin teisi riike ka, kuid kuna olin nii hilja peale jäänud, siis lükkasin mineku edasi ja asusin uuesti tegutsema suvel. Sügisel läksin uude kooli, tuleval sügisel lähen jälle ja sellest järgmisel jätkan uues klassis. Tegin endale selliste valikutega elu kindlasti keerulisemaks, aga ma usun, et palju keskkonnavahetusi pole põhjus, miks jätta vahetusaastale minemata. Fun fact (or not so fun): See aasta läheb Tšiili ainult üks vahetusõpilane.

Mis ma praegu teen?

Praegu ma otsin häid inimesi, kellel oleks võimalik minu vahetusaastat väiksema või suurema rahasummaga toetada. Sellest teen ka eraldi postituse, kui ükskord vajaliku summa kokku saan.
Ühtlasi näen peaaegu igal ööl juba unes, kuidas ma vahetusaastale lähen – kuidas ma unustan kohvri pakkida või viisa teha. Täna näiteks nägin, et käisin teel Tšiili Pariisist läbi, mis oli megaa lahe.

Kui Sul, kes sa seda lugema oled juhtunud, tekib küsimusi või ideid, millest ma veel võiksin kirjutada, siis anna mulle teada. :)

Mind inspireeris seda esimest postitust kirjutama raamat "Minu Suriname", mille sõber Lauren mulle laenas. Aitäh, Lauren!

Tsau